Põhja-Sakala vald on eesti professionaalse maalikunsti rajaja Johann Köleri sünnipaik, lapsepõlvekodu ja viimne puhkepaik.
- Sünnipaik ja juured: Köler sündis Kööbra talus ja veetis seal oma lapsepõlveaastad 1826–1838.
- Looming ja inspiratsioon: valla maastikud ja inimesed on jäädvustatud tema teostel, nagu „Sünnikodu“ (vaade Lubjassaarele) ning ema ja isa portreed.
- Ühiskondlik pärand: Lubjassaare talus toimus 1864. aastal ajalooline salakoosolek Johann Köleri osavõtul eesti talurahva õiguste kaitseks.
- Mälestuse hoidmine: kunstnik on maetud Suure-Jaani kalmistule ning tema pärandit tähistab valda läbiv „Köleri rada“.
Miks tulla Köleri rajale?
See teekond on loodud neile, kes hindavad kunsti ja ajalugu. Me oleme toonud Johann Köleri tuntuimad teosed välja Eesti Kunstimuuseumi seinte vahelt ja asetanud meie valla teede äärde, kirikute juurde ja taluõuedele.
________________________________________
MARSRUUT JA PEATUSPUNKTID
- Johann Köler „Truu valvur“, 1878. – Karjamõisa tee parkla Olustvere kohal, Imavere-Viljandi maantee ääres (Värav Põhja-Sakala valda).
Õlimaali originaal asub Eesti Kunstimuuseumi kogus (EKM j 534 M 1744).
Sinu teekond algab maanteel, kus sind tervitab koer – truuduse ja kodukaitse sümbol. „Truu valvur“ valmis 1878. aastal ja on Johann Köleri üks sümbolväärtuslikumaid teoseid, mis sobib Olustvere lähistele Tallinn-Viljandi maantee äärde märgistama valla „väravat“. See maal kujutab puu varjus istuvat parun Vladimir Frederichsi nooremat tütart Emmat koos valvepostil olevat bernhardiiniga. Maal oli eksponeeritud 1878. aasta Pariisi maailmanäitusel.
- Johann Köler „Tütarlaps allikal“ („Tütarlaps kruusiga ojal“), 1859-1861. – Suure-Jaani Tervisekoja lähedal.
Õlimaali originaal asub Eesti Kunstimuuseum kogus (EKM j 2540 M 2104).
See teos on maalitud aastail 1859–1861 kunstniku Itaalia-perioodil ning esindab Köleri loomingu lüürilist ja idealiseeritud suunda. Kunstnik maalis sel ajal huviga loodust ja maastikke ning kujutas tihti lihtrahva toimetusi.
Praktiline viide: Maalil kajastuvat ilu, rahu ja vee tervendavat tähendust saad kogeda Suure-Jaani Tervisekojas, kus külastajat ootab veekeskus koos erinevate saunade ja basseinidega. Sarnaselt Kölerile, kes tõi Itaaliast kaasa uued kunstivoolud, toob Suure-Jaani Tervisekoja kohvik Kukemari kohalikku gastronoomiasse Itaalia toidukultuuri sümboli – pitsa, mida saad kohapeal süüa ja kaasa tellida.
- Johann Köler „Autoportree“, 1859 – Suure-Jaani kiriku ees
Õlimaali originaal asub Eesti Kunstimuuseumi kogus (EKM j 153:93 M 76).
Kunstniku autoportree valmis 1859. aastal Roomas ja kujutab teda loometeekonna alguses. Põhja-Sakala vald on Köleri sünnipaik, lapsepõlvekodu ja viimne puhkepaik, kuid suurem osa tema loomingust valmis välismaal.
Praktiline viide: Suure-Jaani kirikust saadeti kunstnik 1899. aastal viimsele teele. Kirikus eksponeeritakse Johann Köleri kahte matusepärga. Vaid jalutuskäigu kaugusel kirikust asub Köleri viimne puhkepaik ja tema hauamonument – skulptor Amandus Adamsoni 1911. aastal modelleeritud pronksbüst suurel looduskivil. Lähedal asub Amandus Adamsoni teinegi mälestussammas – 1926. aastal avatud Suure-Jaani kihelkonna Vabadussõja mälestusmärk „Lembitu“.
- Johann Köler „Ketraja“ („Katkenud lõng“), 1863. – Vastemõisa Rahvamaja ees
Akvarelli originaal asub Eesti Kunstimuuseumi kogus (EKM j 461 M 1787).
„Ketraja“ valmis 1863. aastal pärast kunstniku kodumaal käimist ja on kummardus Eesti naise töökusele ja visadusele. See on üks varasemaid talurahva elu kujutavaid teoseid Eesti kunstis. Maalil on kujutatud hiiu rahvariietes neiut suitsutares ketramas, samal ajal kui aknast on näha sõdureid neiu armsamat nekrutiks või vangi viimas. Teos ei kujuta lihtsalt lõnga valmistamist, vaid ka eesti rahva saatuse punumist.
Vastemõisa on piirkond, kus Köleri joonistamisanne avaldus. Kuna vanematel puudus raha poisi gümnaasiumi saatmiseks, asus tulevane kunstnik 1838. aastal Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse. Köleri oskusi märganud mees saatis ta seepeale õpipoisiks oma maalermeistrist venna juurde Lätti, Võnnu (Cēsis) linna. Sinna jäi noormees tööle seitsmeks aastaks.
- Johann Köler „Sünnikodu“, 1859.– Kööbra tee
Akvarelli originaal asub Eesti Kunstimuuseumi kogus (EKM j 153:1188 M 301).
1859. aasta akvarell kujutab kohta, kus kunstnik 1826. aastal Kööbra Tõnise talu saunikute seitsmenda lapsena sündis ja kus möödusid tema lapsepõlveaastad. Köler elas Kööbral aastatel 1826–1838. Tema sünnikohas avati 1970. aastal mälestuskivi. Siit algab tee, mis viis poisi talutarest maailma metropolidesse, kuid tema süda jäi alati siia, rabade ja metsade vahele.
- Johann Köler „Kunstniku ema portree“ ja „Kunstniku isa portree“, 1863. – Lubjassaares J. Köleri kodukoht-muuseumi teeristis
Õlimaalide originaalid asuvad Eesti Kunstimuuseumi kogus (EKM j 457 M 1783 ja EKM j 456 M 1782).
Kaks portreed valmisid 1863. aastal. Need ei ole tellimustööd ega paraadportreed, vaid sügav kummardus poja poolt oma vanematele ning kujutavad Eesti talurahva väärikust ja tugevust.
Lubjassaarel elasid Köleri vanemad vennad Ado ja Jüri ning hiljem ka tema isa ja ema. Kuigi talus asub tänapäeval Johann Köleri kodukoht-muuseum, pole ta ise seal kunagi püsivalt elanud. Köler külastas kohta aastatel 1857, 1863 ja 1864, mil peremeheks oli vend Andres. 1864. aasta suvel toimus Lubjassaarel Köleri osalemisel salakoosolek, kus koostati talupoegade suurt märgukirja Vene keisrile, nõudes reforme maaostu, hariduse ja kohtusüsteemi osas. 1967. aastal avati kunstnikule mälestuskivi ja 1997. aastal avati Johann Köleri kodukoht-muuseum.
Praktiline viide: Külasta kindlasti Johann Köleri kodukoht-muuseumi, et näha säilinud hooneid ja saada osa autentsest taluarhitektuurist. Lepi külastus varem kokku, kontaktid leiad siit: https://lubjassaare.weebly.com/
Johann Köler „Tulge minu juurde kõik", 1897. – Kõpu kiriku ees
Õlimaali originaal asub Eesti Kunstimuuseumis (EKM j 153:100 M 83).
- aastal Pühakirja ainetel valminud õlimaal on eskiis Tartu Peetri kiriku altarimaalile. Hinnatud altarimaalijana tuntud kunstnik ristiti 1826. aastal Kõpu koguduses, kuhu tema pere kuulus kuni Lubjassaarde kolimiseni.
Maalil "Tulge minu juurde kõik" on Jeesus Kristus maalitud täisfiguurina, astumas koguduse poole ja kutsudes kõiki enese juurde. Väljend on pärit Piiblist, Matteuse evangeeliumist 11:28, kus Jeesus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ Kõpu Peetri kiriku ja Johann Köleri maali seos on sügavalt sümboolne, põimides kokku kunstniku elutee alguse ja tema loomingu tipud. Siin, Kõpu tee ääres, on see teos kutseks igale teelisele külastama Kõpu kirikut ja Köleri rada.
Praktiline info:
• Kestus: Autoga umbes 2–3 tundi, jalgrattaga terve päev.• Ligipääs: Kõik punktid on ligipääsetavad avalikelt teedelt.• Ära unusta: Jaga oma rännakut ka teistega, kasutades silti #KöleriRada.